Jaak Aaviksoo: Tuleb õppida tegema häid ja kalleid asju

Me pole enam odav maa, me pole enam odav tööjõud, me ei saa enam elatuda ajalooliste diferentsidega spekuleerimise arvel...

/---/ Üleskutse palkade külmutamisele või suisa vähendamisele ei ole tee tulevikku, vaid minevikunostalgia. /.../ Palganõudluse surve [tuleb] muuta konkurentsiriskist arengumootoriks, öeldes ühemõtteliselt – rohkem palka /.../ paremate oskuste ja suurema tööviljakuse eest. Tegelikkus lisab sellele joonealuse märkuse – vanal tasemel jätkamise eest ei maksta varsti enam üldse palka.

/---/ Hästi lihtsalt öeldes tuleb õppida tegema häid ja kalleid asju. See tähendab ühteaegu ka uusi asju – vanad asjad teevad ennast ise ja pealegi oleme me neist tüdinenud. Praktilisel tasemel tähendab see innovatsiooni, arendustegevuse ja teaduse nihutamist perifeeriast tähelepanu ja hoole keskpunkti, ning seda nii avalikus kui ka erasektoris.

Ja just nimelt toodud järjekorras – innovatsioonikultuur kui arenguvundament, arendustegevus kui majanduse kandekonstruktsioon ja teadus kui tipnev lõiketera. /.../ Quo vadis? Olen veendunud, et Eesti majanduspoliitika peab olema hulga aktiivsem kui senine liberaalne laissez faire lähenemine. Õppigem Aasiast ja Iirimaalt.

Jaak Aaviksoo

Postimees

13 ja artikkel

Tartu rahulepingu kõige olulisem nüanss seisneb ehk alljärgnevas:

Venemaa teatab, et käesoleva rahulepingu läbi Eestile ja tema kodanikkudele antavad hõlpsused, õigused ja eesõigused ei või mingil juhtumisel ega mingisugustel tingimustel pretsedendiks olla rahulepingute tegemisel Venemaa poolt teiste endise Vene keisririigi territooriumil tekkinud riikidega; teiselt poolt, kui nende rahulepingute tegemisel kellelegi tähendatud riikidest või nende kodanikkudest antakse iseäralised hõlpsused, õigused ja eesõigused, siis laiendatakse need viibimata ilma eri-kokkuleppeta täiel määral Eesti ja tema kodanikkude peale.

Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel
Vikipeedia

TLS: Projekt ei!

Arstide liidu hinnangul peavad töösuhteid reguleerivad seadused tagama töötaja kui nõrgema poole kaitse, mitte aga eelistama tööandjat, nagu praegune eelnõu. Seetõttu on arstide liit seisukohal, et esitatud eelnõu tuleb kõrvale jätta.

Töösuhteid reguleerivate seaduste muutmiseks on liidu hinnangul vaja kõigepealt töötajate ja tööandjate kokkulepet.

«Kuna uuringutulemuste järgi on öösel töötamine tervisele kahjulik, õhtusel ajal töötamise mõju tervisele aga uuritud ei ole, siis järelikult õhtutundidel töötamine tervist ei kahjusta,» vahendas Arstide Liit ühe seaduseelnõu autori, sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Kääratsi sõnu.

Postimees