Õline stagflatsioon

"Samamoodi võivad nii majanduskasvu aeglus kui ka inflatsioon olla põhjustatud ebasobivast majanduspoliitikast - näiteks kui keskpank suurendab liiga kiirelt rahapakkumist või suurendatakse liiga kiirelt eelarvekulutusi."
Ruta Eier, SEB majandusanalüütik

USA keskpank on just nii talitanudki. Kas see kuulub Bushi naftariikidest araabiamaadega võitluse juurde? Stagflatsiooni ehk majanduskasvu pidurdumise, kuid jätkuva hinnakasvu on põhjustanud lõputult kallinev nafta. Samas ei võida sellisest majanduse allakäigutrepist palju ka naftariigid, kuna nad on sunnitud seda üha odavamate dollarite vastu müüma.

Nii et kokkuvõttes püsib kasum samas suurusjärgus. Üles jääb aga oht, et kui isegi Ameerika Ühendriike on odavast dollarist hoolimata kummitama hakkamas stagflatsioon, siis ei kuuluta kõik see maailmamajandusele just häid aegu. Viimasel aastal kasvas tarbijahinnaindeks Ameerika Ühendriikides keskmisel 4,3 protsenti (International Herald Tribune).

"They are cutting rates with a bill to be paid later," said John Ryding, chief U.S. economist at Bear Stearns. "The question is not, will we get inflation, but how much will it cost to stuff the genie back in the bottle. This has the feel of 1970s stagflation."
International Herald Tribune

Ruta Eieri artiklit sobib aga hästi täiendama seletus, et kõrge inflatsiooni Eestis on põhjustanud peaasjalikult (palgasurve kõrval) kõrge inflatsiooniga väliskaubaartiklid (nafta jm toorained), mitte suhetliselt suurena püsima jäänud Eesti sisenõudlus (kaubavahetuse/jooksevkonto defitsiit). Valitsus saaks mõjutada aga ainult viimast.

Jaak Aaviksoo: Tuleb õppida tegema häid ja kalleid asju

Me pole enam odav maa, me pole enam odav tööjõud, me ei saa enam elatuda ajalooliste diferentsidega spekuleerimise arvel...

/---/ Üleskutse palkade külmutamisele või suisa vähendamisele ei ole tee tulevikku, vaid minevikunostalgia. /.../ Palganõudluse surve [tuleb] muuta konkurentsiriskist arengumootoriks, öeldes ühemõtteliselt – rohkem palka /.../ paremate oskuste ja suurema tööviljakuse eest. Tegelikkus lisab sellele joonealuse märkuse – vanal tasemel jätkamise eest ei maksta varsti enam üldse palka.

/---/ Hästi lihtsalt öeldes tuleb õppida tegema häid ja kalleid asju. See tähendab ühteaegu ka uusi asju – vanad asjad teevad ennast ise ja pealegi oleme me neist tüdinenud. Praktilisel tasemel tähendab see innovatsiooni, arendustegevuse ja teaduse nihutamist perifeeriast tähelepanu ja hoole keskpunkti, ning seda nii avalikus kui ka erasektoris.

Ja just nimelt toodud järjekorras – innovatsioonikultuur kui arenguvundament, arendustegevus kui majanduse kandekonstruktsioon ja teadus kui tipnev lõiketera. /.../ Quo vadis? Olen veendunud, et Eesti majanduspoliitika peab olema hulga aktiivsem kui senine liberaalne laissez faire lähenemine. Õppigem Aasiast ja Iirimaalt.

Jaak Aaviksoo

Postimees

13 ja artikkel

Tartu rahulepingu kõige olulisem nüanss seisneb ehk alljärgnevas:

Venemaa teatab, et käesoleva rahulepingu läbi Eestile ja tema kodanikkudele antavad hõlpsused, õigused ja eesõigused ei või mingil juhtumisel ega mingisugustel tingimustel pretsedendiks olla rahulepingute tegemisel Venemaa poolt teiste endise Vene keisririigi territooriumil tekkinud riikidega; teiselt poolt, kui nende rahulepingute tegemisel kellelegi tähendatud riikidest või nende kodanikkudest antakse iseäralised hõlpsused, õigused ja eesõigused, siis laiendatakse need viibimata ilma eri-kokkuleppeta täiel määral Eesti ja tema kodanikkude peale.

Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel
Vikipeedia

TLS: Projekt ei!

Arstide liidu hinnangul peavad töösuhteid reguleerivad seadused tagama töötaja kui nõrgema poole kaitse, mitte aga eelistama tööandjat, nagu praegune eelnõu. Seetõttu on arstide liit seisukohal, et esitatud eelnõu tuleb kõrvale jätta.

Töösuhteid reguleerivate seaduste muutmiseks on liidu hinnangul vaja kõigepealt töötajate ja tööandjate kokkulepet.

«Kuna uuringutulemuste järgi on öösel töötamine tervisele kahjulik, õhtusel ajal töötamise mõju tervisele aga uuritud ei ole, siis järelikult õhtutundidel töötamine tervist ei kahjusta,» vahendas Arstide Liit ühe seaduseelnõu autori, sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Kääratsi sõnu.

Postimees

Esimene seinast seina partei

Partei sipleb võlgades

Mitmed liberaalid annavad juhtidele nõu, kuidas partei kassat täita. Kaupo Klooren soovitab toota Eesti ja Vene turule filme "Tervislik toitumine", "Kodused ravimeetodid", "Karate kui sport" ja "Lauakombed". Keegi teine kutsub asutama liberaalide kohvikut Liko, kus toimuksid uusrikastele hingehinnaga muusika- ja kunstiõhtud.

1993. aasta jooksul laekub partei kassasse vähem kui 20 000 krooni. Omatuluna teenib ELDP 1180 krooni, müües Isamaale ühe seifi.

Partei püsib vee peal tänu Briti liberaalidele, kes maksavad kinni poliitilise sekretäri Meelis Atoneni palga. Atonen omakorda annab parteile laenu, isegi 200 krooni kaupa. "Parteil raha pole, on vaid võlg," ütleb Atonen ise.

Eesti Ekspress, 16.11.2006

Paanika pääses valla!

Eelmisel nädalal oma alustas Singapuri börs pea kaheksa aasta suurima päevase kukkumisega. Kui nädal varem lasti maailma aktsiate hindu alla justkui ragulkadega, siis edasi andsid investorid börsiindeksitele valimatult turmtuld. Euroopa aktsialiikumisi kajastav Dow Jones Stoxx 600 prantsatas 5,6 protsenti, millest suurema väärtusvaringu põhjustas viimati Osama bin Laden 2001. aasta 11. septembril. Euroopas algas nn karuturg.

Aasia börsidele on aasta alanud eriti halvasti. oma väärtusest, Nikkei on kaotanud sel kuul 17 protsenti. Han-Sengi indeks koguni enam kui viiendiku. Bloombergi andmetel on Aasia ettevõtted kaotanud sel aastal viis triljonit dollarit. „Tegemist on paanikaga,” lausus uudisteagentuurile Bloomberg Kuala Lumpuris varahaldusfirma CIMB-Principal Asset Management fondijuht Patrick Chang. „Turg arvestab majanduslangusega ning põhja pole lähima nädala-paari jooksul näha,” lisas ta.

Tallinna börsil oli taas tugev kukkumine, börsiettevõtted kaotasid oma väärtusest 1,8 miljardit krooni. Suurima hävingu on läbi teinud Arco Vara aktsia hind. Arco Vara aktsia üheksaprotsendilisele kukkumisele reedel järgnes veel 7,4 protsenti langust. Võrreldes avaliku esmaemissiooni hinnaga, on firma aktsia kukkunud ca59 protsenti. Arco Vara väärtus on pärast emissiooni vähenenud kaks miljardit krooni, 1,5 miljardi kroonini.

„Börsil käib võidujooks – igaüks tahab esimesena müüa. Meil pole aega, et vaadata hindu, investorid helistavad meile ja me lihtsalt müüme,” ütles Leedu maaklerfirma Orion Securities maakler Dalius Gerulaitis. OMX Tallinna indeks on täna langenud 3,5%, OMX Riga indeks 4,04% ja OMX Vilniuse indeks 4,79%.

ÄP

KKK ehk KinnisvaraKrahh Käes

Kinnisvarakrahhi Visuaal teatas eile: „Nüüd on kinnisvarakrahh ametlikult alanud.“ Oma väites tuginesid KVKV tegijad Arco Vara endise juhatuse esimehe Viljar Araka sõnadele, et kinnisvarakrahh tähendab vähemalt 25% hinnalangust aastas." (vt Foorum 18.10.2007) Nüüd ei saa enam -10% või -20% hinnalangusega kortereid müüa. Vaja on oluliselt suuremat hinnalangust,“ kirjutab KVKV.

KVKV ütleb, et jälgib YIT Kinnisvara müügiaktiivsust. Kui müük minema hakkab, on korteriturg läbinud küll suurele krahhile läheneva languse, kuid kortereid saab veel müüa. „Ühtlasi on YIT tegelikult võitnud, sest hilisemad arendajad peavad üha suuremat hinnasoodustust pakkuma. Aktiivsuse mittesaabumisel ... turgu sisuliselt pole ja ees ootavad ka -50% ja rohkem hinnaalandused ning aastateks seisma jääv kinnisvara,“ prognoosis KVKV.

KVKV andmetel turul praeguse hinnatasemega ostjaid pole. „Turg on täielikult seismas. Aktiivsuse saabumiseks oleks vaja üle elada üks valus hoop suure hinnalanguse näol, kuid pärast seda saaks oma äri edasi ajada.“

Maa-ameti statistikast selgus, et kinnisvara ostjate hulk on vähenenud kordades, selle aasta pooles jaanuaris on kinnisvara ostetud 260 miljoni krooni eest kui eelmine aasta samal ajal 1,5 miljardi eest.

ÄP