reede, 21. detsember 2007

Tervis: Linnaõhk, insult ja infarkt

Mikroskoopilised saasteosakesed linnaõhus soodustavad trombide teket ning põhjustavad infarkte ja insulte.

Osakeste, mille mõõtmed on väiksemad kui kümme mikronit või kümnendik inimese juuksekarva läbimõõdust, mõjul hakkab veri liigselt hüübima. Kopsudes, kus saaste tõttu on tekkinud põletikuline reaktsioon, eraldub aine interleukiin-6,mis paneb vere rohkem hüübima. See on aga mäng surma piiril neile, kellel on südamepuudulikkus, stenokardia või kellel on olnud varem infarkte.

Inimesed, kellel on eelpoolnimetatud riskid, saaks end kaitsta, võttes aspiriini, mis hoiab vere vedelamana.

Saastuse tase on kõige suurem kiirteede lähistel, seal on jalakäijatel raske end selle eest kaitsta. Samuti ohus inimesed autodes, isegi kui aknad on üleval, samuti rongireisijad. Piisavat kaitset pakub vaid siseruumides viibimine.

Riski suurendab ka saastatud õhus sportimine, sest kopsu satub rohkem saastatud õhku - istuv inimene hingab minutis 5-6 liitrit õhku, jooksja aga 20-25 liitrit.

Äripäev Online

kolmapäev, 21. november 2007

Must Neljapäev - Börsikrahh juba käega katsuda?

Arvestades suurema osa börsikauplejate reaktsiooni tänasele börsikukkumisele (keskmine küll -2.89%, kuid prominentsemad nagu Baltika, Arco ja Olympic Entertainment oluliselt üle keskmise, kohati ligi 12%), võib eeldada, et homsest jätkub see pikem kukkumisperiood Tallinna börsil oluliselt järsemalt, misjärel on uksed aktsiate soodusmüügi jaoks valla. Kui varem võis investorite pessimistliku meeleolu krooniks oodata 23. oktoobri Musta Neljapäeva esimest juubelit, siis seekord ei kujunenud too teisipäevane päev kuigi tumedaks. Homme aga on see-eest jällegi neljapäev.

Tänu pidevale (sujuvale) börsilangusele (erinevalt paljude teiste riikide börsidest) ei pruugi teisest küljest 'krahh' tulla õnneks nii järsk kui 1997.

Iseküsimus on see, kas edasine börsilangus kannustab ka kinnisvaralangust.

neljapäev, 8. november 2007

Läbirääkijate käitumisstiilid läbirääkimissituatsioonis

Võitlejad - suure pildi inimesed

Iseloomulikud tunnused:
  • võistluslikkus
  • kohatine agressiivsus
  • ründavus
  • tugev vajadus peale jääda
Nõrkused:

  • võim ja autoriteet on need, mida nad austavad ja mille poole ka ise püüdlevad
  • võivad nad aga ignoreerida detaile, mis teistele olulised
  • võivad olla ebameeldivalt kriitilised teiste ideede suhtes
  • ärrituvad teiste vabanduste peale
  • kardavad kontrolli käest lasta
  • kardavad enda ära kasutamist
  • ammutavad jõudu oma territooriumilt

Tugevused:
  • väärtustavad aega
  • on hästi ette valmistunud
  • ei solvu, kui avaldate neile ilustamata tõe
  • võimelised kiirelt otsustama
  • võimelised kiirelt otsusest teada andma
  • ootavad partnerilt vastuseid - nüüd ja kohe
  • ei hoia tagasi oma arvamust
  • on valmis oma positsioone viimase hingetõmbeni kaitsma
  • on rasked ja tihti ka ebameeldivad partnerid
Kuidas neid mõjutada:
  • ärge leppige kohtumist kokku tema kabinetis
  • rääkige pigem lühidalt
  • näidake oma jõudu ja autoriteeti
  • esitage kindlaid fakte
  • võitlejatele meeldib teisi veenda, laske tal seda teha
"Kui võitleja alternatiivid tehingust loobumiseks on nirud, rõhutage seda. Vaadake talle otse silma, rääkige vaiksemalt ja laduge talle ette kõik faktid mõlema poole vajadustest ja võimalikest alternatiividest. Nad tunnistavad partneri argumente, kui need talle kasu toovad, ning on valmis tehinguteks, mis suurendavad tema võimu ja mõjujõudu." Kristel Jalak, Self II juhtiv koolitaja



ÄP Online

Kristel Jalak: Edukas läbirääkija on kui kameeleon

Hea läbirääkija on kui kameeleon. Ta suudab pidevalt kohanduda uute olukordadega, olles paindlik, kuid vajadusel ka jõuline.

Eric Gould, kes uuris aastakümneid läbirääkimisi Silicon Valley ettevõtetes väidab, et umbes 75% läbirääkimistel ootavad mõlemad partnerid asja juurde asumisega, et näha, mida teeb teine pool ja sellest lähtuvalt otsustada, kuidas ise toimida.

See tähendab, et läbirääkija, kes on hästi ette valmistanud oma positsioonid ja argumendid, kel on kindel jalgealune ja selge eesmärk silme ees, on kindlas eduseisus. Heale ettevalmistusele toetudes saate te kehtestada päevakorra, luua läbirääkimisteks sobiva õhkkonna ja suunata läbirääkimiste kulgu.

Teie jõud peitub alternatiivides, sealhulgas sellistes, mis ei eelda kokkulepet läbirääkimispartneriga. Ehk teisisõnu teie võimalustes läbirääkimiste laua tagant minema kõndida, ilma kokkuleppele jõudmata. Nende alternatiivide ette valmistamine iseenesest juba lisab teile enesekindlust, mis peegeldub ka teie suhtlusmaneeris ja mõjutab partnerit.

Siiski ei tasu neid alternatiive partnerile avada, sest seda võidakse tajuda ähvarduse või väljapressimisena ja õhkkond muutub vaenulikuks või vähemalt uute lahenduste leidmist mitte toetavaks.

Samas oleks jälle oluline teada partneri alternatiive, sest nii saate konstrueerida pakkumise, kus te ületate partneri alternatiive, kuid mitte liiga paljust loobumise hinnaga.

Kuidas seda teha?

Kuulake rohkem ja rääkige vähem. Kuulamine annab teile eelise. Te kogute informatsiooni vastaspoole vajaduste ja võimaluste kohta ning saate paindlikult ja loovalt kohandada omapoolseid pakkumisi ja järeleandmisi. Rääkides ise palju, annate selle eelise käest.

Tajudes teise inimese meeleolu, saaksime kohandada oma käitumist temaga ja seeläbi olla tulemuslikumad suhtlemisel ja läbirääkimistel.

Me oleme tundlikud teiste inimeste meeleolude suhtes ja kohandume pidevalt oma käitumist. Läbirääkija, kes teadlikult kuulab ja analüüsib oma partnerit, oskab kameeleoniga sarnaselt kohandada oma stiili olukorrale sobivaks.

Oskus märgata ja ära tunda erinevaid stiile annab meile suure eelise.

Kristel Jalak
Self II juhtiv koolitaja, ÄP Online

kolmapäev, 7. november 2007

Hardo Pajula: Pikk tee maalt linna

Odav tööjõud saab vananeva ja kokkutõmbuva rahvastikuga riigis olla ainult väga ajutine majandusarengu mootor. Et elujärg edasi paraneks, peab ammenduva ressursi asemele astuma vahest ainus tõeliselt ammendamatu ressurss – inimese leidlikkus.

Meil pole põhjust arvata, et eestimaalased oleksid selles vallas ülejäänud maailmast silmapaistvalt ees või maas. Küll on aga oluline, kus inimesed oma taibukust rakendavad. Ühel juhul teevad nad seda riigilt soodustusi ja abirahasid välja kaubeldes ning parteiredelil edasi rühkides. Teisel juhul innukalt uusi turunišše otsides, varem proovimata tootmismeetodeid katsetades ja kõige selle juures oma varanduse ja mainega riskides.

Pikaajalist majandusarengut võiks seega võrrelda ka teekonnaga maalt linna. Pika reisi järel võib tekkida arusaadav vajadus teeäärses kõrtsis pisut jalga puhata ja keelt kasta. Seejuures tuleks aga meeles pidada, et trahteri taga on linnamüüri asemel siiski vaid võsa. See tõsiasi võib pika istumise järel kergesti unu(ne)da. Vanarahvas teab rääkida, ja uuem rahvas oma kogemuse põhjal kinnitada, et kõrtsipink on pigine.



Hardo Pajula, Postimees (07.12.2006)

teisipäev, 6. november 2007

Iga esitlus nõuab uut infot

Hea (informatiivse) kõne juhend:
  • selge struktuur
  • ühetähenduslikud mõisted
  • lihtne ja arusaadav keelekasutus
  • olulise info rõhutamine
  • olulise info kordamine
Täiesti uus ei jõua kuulaja teadvusesse, juba teada ja vananenu ei köida teda, seega tuleb rääkida midagi uut vanast ja tuntust.
Rääkida tuleks võimalikult algallikatest infot ammutades. Oluline on mõelda ka, milliste meeltega kuulajad rohkem infot vastu võtavad ja mis vormis ning missuguse mälutüübiga nad võivad olla.
Ülo Vihma
konsultant, Audentes Ariko
Äripäev

teisipäev, 16. oktoober 2007

Hardo Pajula: Valuutakomitee kaks nägu

"Peltsebul aetakse ka seekord välja peltsebuliga"
Naftašokk /.../ - ühtäkki tõusis juhtivates lääneriikides nii inflatsioon kui ka töötus – olukord, mida stabiilse Phillipsi kõvera puhul kuidagi juhtuda ei saaks. /---/

majandusmuutujate vaheline statistiline seaduspärasus /.../ laguneb koost niipea, kui seda üritatakse hakata kasutama majanduspoliitikas. /---/

Ratsionaalsete ootuste teooria /.../ ehk kui inflatsioon on olnud pikka aega kõrge, siis eeldavad inimesed üldjuhul seda, et see jääb ka edaspidi kõrgeks. Selleks et majapidamised oma minevikku sisse juurdunud tulevikuootused ümber hindaksid, on vaja, et tulevik saaks minevikuks. Sellises teoreetilises raamistikus on inflatsiooniootuste alanemine seega pikk ja aeganõudev protsess /---/

Uba on siin selles, et lühiajaliselt saab inflatsiooni ja töötuse vahelist pöördvõrdelisust majanduspoliitilistel eesmärkidel tõepoolest kasutada. Täheldatud sõltuvus kehtib aga vaid seni, kuni inflatsiooniootused kohanevad.

Peltsebul aetakse ka seekord välja peltsebuliga. Ja kurivaimuks on selles mudelis endiselt ringluses olev raha. Kui seni uljalt raha trükkinud valitsus nüüd pressi aeglasemalt tööle paneb, kasvab inflatsioon oodatust aeglasemalt, reaalpalgad suurenevad ja uute tööliste otsimise asemel muutub probleemiks olemasolevatest lahtisaamine. Töötus kasvab, hinnatõus pidurdub ja tagasi vaatavad inflatsiooniootused kohanevad. Kuni lõpuks jõutakse jällegi tööhõive tasakaalulise määrani, aga seekord juba madalama inflatsiooni juures. /---/

Eestis aga ei saa me praegu rääkida valitsuse majanduspoliitika, vaid majanduskeskkonna olulisest muutusest. Seetõttu arvangi ma, et meie lähiaastate majandusarengu prognoosimisel on võtme-tähtsus küsimusel, kas meie ootused on tagasi vaatavalt kohanduvad või ratsionaalsed. Ehk teiste sõnadega, kas me teame oma õiget majandusmudelit. Viimase küsimuse vastus on ilmselt eitav.

Kas me tunneme aga mängureeglistikku, milles toimub meie majanduslik tegevus? Sellele kü-simusele on vastus juba jaatav. Eestis on valuutakomiteel rajanev rahasüsteem, mille kasutuselevõtt vähendas 1992. aasta 1076-protsendilise inflatsiooni ühe aasta jooksul 90 protsendini. Meil ei ole põhjust arvata, et sellele süsteemile käiks praegune viie- kuni kuueprotsendiline inflatsioon väga üle jõu. Teiste sõnadega, me oleme viimastel aastatel näinud ainult valuutakomitee naeratavat nägu, aga varjupoolel on varuks veel teinegi. Seetõttu on minu arvates peagi põhiküsimus, kuivõrd me oleme seda nägu valmis taluma ja millal ilmuvad lehtedesse hüsteerilised pealkirjad “Miks valitsus midagi ei tee?”.

esmaspäev, 15. oktoober 2007

Võtame Ette - majandusseis

"Lõpetage ometi see halamine - Riik ei saa teie äri ajada"

Tööandjad on harjunud senise väga hea (stabiilse) majandusolukorraga ja sellega, et töötaja-tööandja suhtes on jämedam ots olnud nende käes. Ja kui nüüd majandusolukord läheb oma loogilist rada mööda - muutub vastavalt maailmamajandusele jne -, siis hakkavad ettevõtjad, kes muutustega väga hästi toime ei tule või ole tulnud, süüdistama selles kõiki teisi peale iseenda. Tegelikult tuleb aga neil endil kohanduda või lõpetada (looduslik valik siis).
"...mida selleks konktreetselt teha tuleb, see on tööandjate põhiprobleem. Selles äri ju seisnebki".
"Tööandjad on paanikas ja maailma objektiivse arengu peale solvunud.
Hättasattunud tööandjad kuulutavad raskuste korral häda kogu Eesti riigile." Kaarel Kilvits, TTÜ maj-pol professor
Ärileht 10. oktoober 2007
"Andres Uus: Ärimehed võiksid vähem nutta
Endiselt on meis juurdunud nõukaaegne pärand - riik peaks midagi ette võtma /---/ Pigem on asi ettevõtjates endis."
Äripäev 22. august 2007