Õline stagflatsioon

"Samamoodi võivad nii majanduskasvu aeglus kui ka inflatsioon olla põhjustatud ebasobivast majanduspoliitikast - näiteks kui keskpank suurendab liiga kiirelt rahapakkumist või suurendatakse liiga kiirelt eelarvekulutusi."
Ruta Eier, SEB majandusanalüütik

USA keskpank on just nii talitanudki. Kas see kuulub Bushi naftariikidest araabiamaadega võitluse juurde? Stagflatsiooni ehk majanduskasvu pidurdumise, kuid jätkuva hinnakasvu on põhjustanud lõputult kallinev nafta. Samas ei võida sellisest majanduse allakäigutrepist palju ka naftariigid, kuna nad on sunnitud seda üha odavamate dollarite vastu müüma.

Nii et kokkuvõttes püsib kasum samas suurusjärgus. Üles jääb aga oht, et kui isegi Ameerika Ühendriike on odavast dollarist hoolimata kummitama hakkamas stagflatsioon, siis ei kuuluta kõik see maailmamajandusele just häid aegu. Viimasel aastal kasvas tarbijahinnaindeks Ameerika Ühendriikides keskmisel 4,3 protsenti (International Herald Tribune).

"They are cutting rates with a bill to be paid later," said John Ryding, chief U.S. economist at Bear Stearns. "The question is not, will we get inflation, but how much will it cost to stuff the genie back in the bottle. This has the feel of 1970s stagflation."
International Herald Tribune

Ruta Eieri artiklit sobib aga hästi täiendama seletus, et kõrge inflatsiooni Eestis on põhjustanud peaasjalikult (palgasurve kõrval) kõrge inflatsiooniga väliskaubaartiklid (nafta jm toorained), mitte suhetliselt suurena püsima jäänud Eesti sisenõudlus (kaubavahetuse/jooksevkonto defitsiit). Valitsus saaks mõjutada aga ainult viimast.