Must Neljapäev - Börsikrahh juba käega katsuda?

Arvestades suurema osa börsikauplejate reaktsiooni tänasele börsikukkumisele (keskmine küll -2.89%, kuid prominentsemad nagu Baltika, Arco ja Olympic Entertainment oluliselt üle keskmise, kohati ligi 12%), võib eeldada, et homsest jätkub see pikem kukkumisperiood Tallinna börsil oluliselt järsemalt, misjärel on uksed aktsiate soodusmüügi jaoks valla. Kui varem võis investorite pessimistliku meeleolu krooniks oodata 23. oktoobri Musta Neljapäeva esimest juubelit, siis seekord ei kujunenud too teisipäevane päev kuigi tumedaks. Homme aga on see-eest jällegi neljapäev.

Tänu pidevale (sujuvale) börsilangusele (erinevalt paljude teiste riikide börsidest) ei pruugi teisest küljest 'krahh' tulla õnneks nii järsk kui 1997.

Iseküsimus on see, kas edasine börsilangus kannustab ka kinnisvaralangust.

Läbirääkijate käitumisstiilid läbirääkimissituatsioonis

Võitlejad - suure pildi inimesed

Iseloomulikud tunnused:

• võistluslikkus
• kohatine agressiivsus
• ründavus
• tugev vajadus peale jääda

Nõrkused:

• võim ja autoriteet on need, mida nad austavad ja mille poole ka ise püüdlevad
• võivad nad aga ignoreerida detaile, mis teistele olulised
• võivad olla ebameeldivalt kriitilised teiste ideede suhtes
• ärrituvad teiste vabanduste peale
• kardavad kontrolli käest lasta
• kardavad enda ära kasutamist
• ammutavad jõudu oma territooriumilt

Tugevused:

• väärtustavad aega
• on hästi ette valmistunud
• ei solvu, kui avaldate neile ilustamata tõe
• võimelised kiirelt otsustama
• võimelised kiirelt otsusest teada andma
• ootavad partnerilt vastuseid - nüüd ja kohe
• ei hoia tagasi oma arvamust
• on valmis oma positsioone viimase hingetõmbeni kaitsma
• on rasked ja tihti ka ebameeldivad partnerid

Kuidas neid mõjutada:

• ärge leppige kohtumist kokku tema kabinetis
• rääkige pigem lühidalt
• näidake oma jõudu ja autoriteeti
• esitage kindlaid fakte
• võitlejatele meeldib teisi veenda, laske tal seda teha

"Kui võitleja alternatiivid tehingust loobumiseks on nirud, rõhutage seda. Vaadake talle otse silma, rääkige vaiksemalt ja laduge talle ette kõik faktid mõlema poole vajadustest ja võimalikest alternatiividest. Nad tunnistavad partneri argumente, kui need talle kasu toovad, ning on valmis tehinguteks, mis suurendavad tema võimu ja mõjujõudu." Kristel Jalak, Self II juhtiv koolitaja

ÄP Online

Kristel Jalak: Edukas läbirääkija on kui kameeleon

Hea läbirääkija on kui kameeleon. Ta suudab pidevalt kohanduda uute olukordadega, olles paindlik, kuid vajadusel ka jõuline.

Eric Gould, kes uuris aastakümneid läbirääkimisi Silicon Valley ettevõtetes väidab, et umbes 75% läbirääkimistel ootavad mõlemad partnerid asja juurde asumisega, et näha, mida teeb teine pool ja sellest lähtuvalt otsustada, kuidas ise toimida.

See tähendab, et läbirääkija, kes on hästi ette valmistanud oma positsioonid ja argumendid, kel on kindel jalgealune ja selge eesmärk silme ees, on kindlas eduseisus. Heale ettevalmistusele toetudes saate te kehtestada päevakorra, luua läbirääkimisteks sobiva õhkkonna ja suunata läbirääkimiste kulgu.

Teie jõud peitub alternatiivides, sealhulgas sellistes, mis ei eelda kokkulepet läbirääkimispartneriga. Ehk teisisõnu teie võimalustes läbirääkimiste laua tagant minema kõndida, ilma kokkuleppele jõudmata. Nende alternatiivide ette valmistamine iseenesest juba lisab teile enesekindlust, mis peegeldub ka teie suhtlusmaneeris ja mõjutab partnerit.

Siiski ei tasu neid alternatiive partnerile avada, sest seda võidakse tajuda ähvarduse või väljapressimisena ja õhkkond muutub vaenulikuks või vähemalt uute lahenduste leidmist mitte toetavaks.

Samas oleks jälle oluline teada partneri alternatiive, sest nii saate konstrueerida pakkumise, kus te ületate partneri alternatiive, kuid mitte liiga paljust loobumise hinnaga.

Kuidas seda teha?

Kuulake rohkem ja rääkige vähem. Kuulamine annab teile eelise. Te kogute informatsiooni vastaspoole vajaduste ja võimaluste kohta ning saate paindlikult ja loovalt kohandada omapoolseid pakkumisi ja järeleandmisi. Rääkides ise palju, annate selle eelise käest.

Tajudes teise inimese meeleolu, saaksime kohandada oma käitumist temaga ja seeläbi olla tulemuslikumad suhtlemisel ja läbirääkimistel.

Me oleme tundlikud teiste inimeste meeleolude suhtes ja kohandume pidevalt oma käitumist. Läbirääkija, kes teadlikult kuulab ja analüüsib oma partnerit, oskab kameeleoniga sarnaselt kohandada oma stiili olukorrale sobivaks.

Oskus märgata ja ära tunda erinevaid stiile annab meile suure eelise.

Kristel Jalak
Self II juhtiv koolitaja, ÄP Online

Hardo Pajula: Pikk tee maalt linna

Odav tööjõud saab vananeva ja kokkutõmbuva rahvastikuga riigis olla ainult väga ajutine majandusarengu mootor. Et elujärg edasi paraneks, peab ammenduva ressursi asemele astuma vahest ainus tõeliselt ammendamatu ressurss – inimese leidlikkus.

Meil pole põhjust arvata, et eestimaalased oleksid selles vallas ülejäänud maailmast silmapaistvalt ees või maas. Küll on aga oluline, kus inimesed oma taibukust rakendavad. Ühel juhul teevad nad seda riigilt soodustusi ja abirahasid välja kaubeldes ning parteiredelil edasi rühkides. Teisel juhul innukalt uusi turunišše otsides, varem proovimata tootmismeetodeid katsetades ja kõige selle juures oma varanduse ja mainega riskides.

Pikaajalist majandusarengut võiks seega võrrelda ka teekonnaga maalt linna. Pika reisi järel võib tekkida arusaadav vajadus teeäärses kõrtsis pisut jalga puhata ja keelt kasta. Seejuures tuleks aga meeles pidada, et trahteri taga on linnamüüri asemel siiski vaid võsa. See tõsiasi võib pika istumise järel kergesti unu(ne)da. Vanarahvas teab rääkida, ja uuem rahvas oma kogemuse põhjal kinnitada, et kõrtsipink on pigine.

Hardo Pajula, Postimees (07.12.2006)

Iga esitlus nõuab uut infot

Hea (informatiivse) kõne juhend:

• selge struktuur
• ühetähenduslikud mõisted
• lihtne ja arusaadav keelekasutus
• olulise info rõhutamine
• olulise info kordamine

Täiesti uus ei jõua kuulaja teadvusesse, juba teada ja vananenu ei köida teda, seega tuleb rääkida midagi uut vanast ja tuntust.
Rääkida tuleks võimalikult algallikatest infot ammutades. Oluline on mõelda ka, milliste meeltega kuulajad rohkem infot vastu võtavad ja mis vormis ning missuguse mälutüübiga nad võivad olla.

Ülo Vihma
konsultant, Audentes Ariko
Äripäev